Kevad on möödunud kiirelt ja lõbusalt. Aasta algul tegin otsuse siduda end järgmiseks kaheks aastaks rahvarõivakooliga Tõstamaal. Selle aja jooksul peaks valmima komplekt mu sünnikihelkonna Saarde rahvarõivaid. Rahvarõivakool on mulle väljakutseks. Ma ise õpetan oma töötubades lihtsaid, kiirelt valmivaid ja loomingulisi meisterdusi, mille tegemise käigus peaks igaüks aru saama, kui andekas ta on. Rahvarõivakoolis on aga kõik väga rangelt paika pandud- uus komplekt peab sarnanema võimalikult täpselt muuseumis olevale originaalile ja kõrvalekalded pole soovitavad. Päris keeruline on tikkida peenele linasele pisteid, mis on 3 korda 4 niiti suured. Aga oh imet- ka selline tikkimine haaras mind endasse ja juba olengi sõltuvuse küüsis!
Saarde rahvarõivad.
Hiljuti sain osa ka kahest vahvast peost, mille juurde kuulus ka käsitöö. Kanpoli naistega tegime lukuprosse ja Pärnu Haigla lasteosakonna töötajatega tegime…lukuprosse! Kuna iga tegija teeb prossi oma näo järgi, on mul alati nii põnev.
Kanpoli vahvate naiste sõbrapäeva-eelsed prossid
Pärnu Haigla lasteosakonna töötajad oma uhkete lukuprossidega
Vahepeal käisin maalimas ka
Seljaku talu 